Rattaradadel kimavad enduromehed nörritavad spordivõistluse korraldajaid
Juunikuu teisel laupäeval toimub Harjumaal Jõelähtmes valla üks suve suurimaid spordivõistlusi, mille ettevalmistamine on tänu üleannetutele enduromeestele korraldajate jaoks tõsine katsumus. Nimelt on 11. Jõelähtme rattamaratoni 90 km rajast ligi kolmandik vähemal või suuremal määral mootorrataste poolt rikutud.
Rattaentusiast ja maratoni korraldaja Meelis Välk avaldab olukorra üle nördimust. „Meie loodus ja hoitud alad on lõhutud, kaevikuteks muudetud. Enduromehed sõidavad oma ratastega seal, kus ei tohi. Ka eramaadel, mille jaoks oleme meie eraldi kokkulepped saavutanud. Kui maapind segi pööratakse, siis võib selle omanik kõigile keelu peale panna ning siis satub ka meie võistlus löögi alla. Eraldi teema on meie klubi inimeste aeg, vaev ja panus, mis kulub radade korrashoiule,“ ei pea Välk üleannetute motosõprade tegevust õigeks.
„Kõige kurioossem juhtum on siinkandis see, kui üheksa tsiklitega mehepoega Kalevi-Liiva terroriohvrite memoriaali alal ringi paarutasid. „Kust me pidime teadma?“ oli nende vabandus,“ tõi mees näite motomeeste käitumisest.
Jõelähtme rattamaraton on kuulus oma 90 km pikkuse distantsi poolest, mis viib sportlased seiklema erinevae profiilidega maastikele. „Üle poole distantsist kulgeb singlite peal, mis on selle kandi eripära. Need on lõigud, kuhu mahub korraga sõitma vaid üks rattur. Mis juhtub, kui enduromees selle ära lõhub? Liiva ja paasi peal olev mullakiht on väga õhuke ja kui see sealt kaob, siis tekivad sügavad liivavaod. See teeb rattaga sõitmise võimatuks ning pinnase iseeneslik taastumine võtab kümneid aastaid,“ selgitas Välk.
Lahenduse leidmiseks korraldati kohtumine. „11. aprillil tõime ühe laua taha vallavanema, Favor Motosport MTÜ esindaja. Tallinna GP peakorraldaja, RMK esindaja ja kohaliku konstaabli. Selle tulemusel tegi Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon avaliku pöördumise, milles mainiti muuhulgas ära see, et õiguspärase käitumisviisi eiramine võib edaspidi raskendada motovõistluste korraldamiseks loa saamist.“
Vallavanem Andrus Umboja sõnul jõuab info probleemidest vallamajja hilinemisega. „Meie poole on pöördunud nii eraisikud, rattamehed, juudikogukond kui Kalevi-Liiva memoriaali eest vastutajad. Meie roll saab olla erinevate osapoolte ühe laua taha toomine. Ametlikul tasandil olen näinud nii mõistmist kui tegutsemist, aga keeruline on seltskonnaga, kes ei löö motoklubides kaasa ja toimetavad iseseisvalt. Nendeni ei jõua, osasid ilmselt ka ei huvita. Imerohtu pole. Samas mida rohkem tehakse üleskutseid viisakale käitumisele ning tehakse teavitustööd, seda parem.“
„Motosportlastele on Jõelähtmel kasutada antud spetsiaalne ala, mis moodustub peamiselt ühest vanast fosforiidi kaevandusest. Seal on võimalusi harrastamiseks päris uhkelt. Probleem on see, et kõik ei taha seal alas püsida. Rattamaratonide korraldajate hirm, et pikemas perspektiivis seab motomeeste tegevus nende võistluse ohtu, võib olla põhjendatud. Sõltub maaomanike vastutulelikkusest,“ ütles Umboja.
Kohaliku motoelu edendaja ja Favor Motosport MTÜ esindaja Aimar Proos leiab, et motikatega sõidavad väga erinevad inimesed. „Osad inimesed ei mõista ühiskondlikku korda, selles on asi. Käivad sõitmas seal, kus seda ei peaks tegema. Meie oma ringkonnas teeme päris palju teavitustööd, kuid see hääl ei ulatu hämarates äärealades tegutsejateni, metsa- ja matkavendadeni. Tegemist on väga tõsise teemaga. Kalevi-Liiva juhtum on kahetsusväärne ja taunitav,“ ütles Proos ja lisas, et päevadega seda küsimust ei lahenda.
„Teavitustöö on keerukas, sest alati pole väga selge, kust saab mõni tee läbi ja algab mets. Inimene peab oskama seda eristada, et päris igale poole ei tormaks. Kui pole kindel, kas kuskil võib mootorrattaga viibida, siis pole mõistlik seal ka olla. Näiteks Maardu linnavalitsus pani probleemsetesse kohtadesse märgid üles ja see aitas. Maaomanikud saavad ka märgistusi teha, kuigi ei saagi eeldada, et nad nüüd koormatäie märke peaks hankima.“
Proosile teeb meelehärmi, et tõsiste motomeeste maine tänu üleannetutele kannatab.“Ringkond ei ole ju nii suur ja nagu ikka, siis vähemus saab enamuse jaoks väga palju ära rikkuda. Tegeleme teavitustööga edasi. RMK ja Maa-ametiga on ka suhtlemist olnud ja kui klubid ette võtaks, siis saaks luua uusi alasid, kuhu motosõbrad oma kaherattalisega suunata.“
Meelis Välk paneb rattasportlaste nimel veelkord kõigile südamele, et Jõelähtme radadel liikumisel arvestataks nii reeglite kui loodusega. „Ma väga loodan, et 11. Jõlähtme rattamaraton saab toimuma heal rajal ning enduromehed sõidavad nüüd ja edaspidi vaid neile spetsiaalselt loodud aladel. Meie vald on kindlasti avastamist väärt ja kui teeme seda keskkonda säästvalt, siis jätkub rõõmu veel pikkadeks aastateks!“